Tawavopa va Tanzania

Wiks va Tanzania male krey

Tawavo betara

 
Liwot va lae ke Tanzania

Pozlakelor is savsafa azekexa is tculktraspuxa betara

 
Wiks va Rift Valley

Tanzaniaxo va taltef kelor ke Rift Valley koe Ronefa Akrika ( kerelenaf gu Tanganyika uzda isu Rukwa isu Malawi ) is India welfa walenir. Va pakavapa ke ontinafa azekexa ke Uzdapaxo kale darefo taltefo selorxo, is va titefo krimtaxo wale Usambara mefteem is Ruvuma bostart baton ruldar. Kene bato krimtaxo tid konaka pokefa ewala, telyona logijafa tisa Pemba is Zanzibar is Mafia.

Tanzaniaxo va staaveem ke Roneafrika nelkon atoer : va yona tanzidafa ontinafa azekexapa dem nelkon tianafe dre, roneon kimanafa gu kadoma siduksidukon titenisa vane welfa ; is va jontolaf pozlafa bourga dem bat kimas va patecta talteon is ban isteon ardovas ; ise tere va yon zolonaf tculkfey vanmiaeon nelkon tid Meru is Kilimanjaro ( bano tiso an ontinuk ke Afrika is an adalas fluvor ke bati tadavaki ).

 
Ngorongoro gola

Anameon disa va valenteon Victoria Uzda is vagetalteon Rukwa kelor is varoneon istef kelor, istefa azekexa tir teli logijafi patectaki. Tir tawavo tigiso moe mialukafe ontine vas 1000 m-iku 1400 is caneon nendanafo gu arestoyeem is fluvoreem kene tela toloya nelkafa yaltaconya. Lentronu ( poke Kenya jowa ) is ge patecta ( kene Malawi uzda ), tel laeeemap va tanoya conya tazukar, va gijarotif meftakarniz solparsas va koefo azekexaxo sol welfa. Toloy bugakirapaf tculk lenteon kalfelid : Kilimanjaro ( 5895 m- ) is Meru ( 4630 m- ) nazbanaf gu burgitraspuxa ba tazukawera ke pozlakelor ; Usambara jaka lae ( varoneon ) riwe tice bira, is vatalteon Hanang jaka lae ( 3417 m- ) isu Lengai ( 2878 m- ) aname Ngorongoro gulaf skarn ( tan loon gijaf koe tamava ), vokeon madawed. Bat fluvor va tculkacakirafe divatcepe titeon tigid : va Serengeti azekexa is Masai rijust. Geef laeeem madawes reme toloya gama ke Rift Valley, lente Malawi Uzda, dere tid tculkxantaf : Kipengere jaka is Mbeya jaka is Livingstone jaka aname Rungwe anoelaf fey ( 3175 m- ).

Arak ke patecta va yona vegemafa azekexapa tite krimtazeka ruldar. Jadion omaf is buxaf is dile dem kenefa abrotcafa labaconya is fereon uzdakakiraf, krimta va 800 km- artefir. Volrontaf is drakxokiraf, va lanote aludevafa is yona bravakiranyafa ceda zeitafa ta moltkoplekura is va konaka ewala atoer

Lidawicka betara

Male bwakrimta kale noldaxo ke Kilimanjaro betara

Kevsukanuca ke turestara ke India welfa is rambara is atoewera ke ontinaxo lodam witalupokeuca ( tawavo tir wale 1° is 11°30 geef laksiwak ) tid dalafa askixa gotusa va staaveem ke tanzaniafa lidawicka.

Witalumuvareka bal kotafa tanda valente patecta vanolar ; arlize solwira va cadimeem tir cufa ise muvareka kare lizukaf gropeem ( tulon ontinafe tculkafe lae ke Victoria uzda gola pakavon levgase va keskeem ke witaluabdalidawicka ) lidam lofa ok lefa pokeuca ke birafa anameda arapeniwer. Mo telo ronton rambanafo krimtaxomo muvareka va 1000 m- ( 1057 m- koe Dar es-Salaam ) jadion kaikefir ise koe Pemba ewala isu Zanzibar isu Mafia va 1500 mm- mialukafa tandafa voda rozomer.

Kaike yon taneaf arestoy solparsas va krimta sol ontinazekexaxo, muvareka torigiron tulegijar ( 659 mm- koe Kondoa talte Masai rijust ) ; kevoke gee azekexa, gola lize tawetctazuk tis tite siduksidukon krimtaxo vamoer, kevsukanuca ke biraf turestareem tir xanta va voda vanasa ok kaikasa va telyona tisa kene welfa ( muvareka vas loe 1100 mm- tandon mo Songea, widava mon tigisa arte 100 km- male Malawi uzda is loe 400 km- male krimta ). Arak ke tawavo lepon zo sister ( wale 800 is 900 mm- koe Tabora iste isteazekexa lidam Kigoma kene Tanganyika uzda ), antaf ontinaf is kevsukananyaf fluvor kazawas va aultovesa muvareka.

Yankeem, zolonaf is tantazukaf mo krimtaxo tite yona lentefe lae is domega ke Victoria uzda ( pokeon idul gan brutafa abdareka vas 70-75 % jadion zo dositar, numen alpoz tir gamiapaf ) leleon illaumar vane azekexistexo lize tust rozomes va 10° wale afizcuge is mielcuge. Fereon rindaf kelt is rodackaf gael ( brutafa abduca va 55-60% rion kaikstir ) ke bate divatcepe mialukon tise wale 1000 is 1400 m- va azekexaxo ( tulon valenteon ) tugalodapad numen in ta ayategiraceem tir kalvekapaf.

Tel lozolonaf yankeem tir moe krimta bal 12-aksat is 1-aksat ( bak geef idulugal ) ; tel lezolonaf tuwavon mo tel lodontinaf tculklaeeem zo vertokar : vamo 4000-4300 m- ontine Kilimanjaro ontinuk va muvareka kiewagisa va elupkanoldafa badapa is gestusa va konak oprakam kazawar.

Gedruca ke ruxastaaveem betara

 
Liwot va ruxeem

Saneliakiramafa patecta, Tanzania va tuwavaruxeem nelkon digir ; soe tid jontika conyutapa va decemdafa is vilasa tawanteyara, noelafa dene tawadayaf sanelieem. Koe jontika gola, witaluaala gan kotaplekura al daletoe zo ikamidur. Kene krimta is bost is bostart wori lapter, ise fereon tir dem dervekap poke biradom.

Jadion, debala ke patecta moe bwaf is witaluf laksiwak is vamoesuca ke yono ticexo noved da balemoyo nelkafo ruxaxo zo solwid : mantafa aala poke krimta ; yone meilafe divatcepe wale 500-1300 m- ontine ( trabe teli logijafi patectaki) ; rijust male 1500 m-, tulon Masai rijustap gee Kilimanjaro ; tere, elupkafa soporafa aalxa az ontinameftaf ruxeem moe muvanapaf lentef fluvoreem. Moe ewaleem, taneodafa tir griawinapafa.

Jadion, lo mialuk ke tanzaniaf welmot tir dem amnakiramafa sudanindafa meila is aalkirafa meila lize tandatoakiraf aal is rucka is dapotapale vamoed. Iste patecta isu vagee, bat tantazukaf ruxeem fereon tir waljoanaf gu brufendaalkirafa aala. Meila, rekolon levplekuna gan yon eaftaf fird nope mivanteyawera golde turodasa awaltkeska lidam tegira va gridubura gan tawamidusikeem, va werdafa kerdela tandatandon loloon atoer. Kene kukseem joke kuksaal griawir.

Valentef laeeem va katcalafa ruxafa kerdela atoer. Antaf vamoe rijustap Kilimanjaro dataf tculkfey va ruxavegemeem atoer. Ticeon, aultoves muvareem al noved da ekamafa witaluaala vonewer. Bata aala tir kulafa gu tciaminta (furaya is irokoa is sladua ) isen merokolunafa kerdela tir lopofa yoke jontika atoewesa gefesta isu comapta. Vamoe 1000 m-, levaala tulodaftapar voxen aala va yon gijarotif is gulaf aal ( tulon dataf podocarpus is juniperus procera ) vider. Azon vamoe 2500-3000 m- aalamkirafo ruxaxo az meftawerdxo az tere tijxo is berdavaxo valeve ontinenoldaxo.

Laveem betara

Kuksa vane nelkaf afrikaf bost betara

Ede cuga muvareka kazawana mo tanzaniaxo van India welfa ok tcelda ke Natron uzda iku Manyara iku Eyasi iku Rukwa kalion nir, moe bostxo ke tel toloy nelkaf afrikaf bost taltexo ke patecta divatcewer, baton merontion goleso do Atlantika ( kan Congo bost ) is Mediterranea ( kan Victoria uzda is Nil bost ).

Bost kodubies va Tanzania sol arak ke patecta kan tentunajafa conya ledam stapese lae talte istazekexa solparsawed. Rade pilkovaf tod ke yona koenisa voa artnisa va Natron uzda iku Eyasi iku Manyara ( pasusa va ronef kelor ke Rift Valley ), is va Rukwa uzda ( trenaxo va Malawi uzda yalta ), tanon bosteem konis va India welfa ise aron tel artnis va Victoria uzda iku Tanganyika iku Malawi zo rosolwid.

 
Rufiji bost, poke artexo

Rufiji bost kayestas va laveem mou mon 180.000 km² tir tela rapa artnisa va krimtaxo. Rototanon titu nardaxo kadime kokuksaxo va Luwegu, kan xatoykirapafa riskapa ko Mafia vedil kobirawer. Tel ar bostap artnis va India welfa, Ruvuma, kene mon 920 km- va Mozambika jowa kimar. Lenteon, tere, Pangani bost wale Meru tculk isu Kilimanjaro klitar aze keno Masai rijust rimekrimekon nir aze art 350 km- lente Pemba ewala kobirawer.

Do vegungikeem va baroya logijafa afrikafa uzda : valenteon Victoria is vatalteon Tanganyika is vageeon Malawi. Ede yoke turowinawera ke Rift Valley baroya tazukaweyed, anton bata toloya tid pozlaxantafa, solve Victoria uzda tir tceldackafa.

Lekeon yoltayana kan Nyanza ( "lava" swaxiliavon ), Victoria uzda tir tela logijafa koefa koe Afrika is tela toleafa koe tamava ; inafe 68.100 km² ( miala va Tanzania pasur, Kenya is Uganda va arak digison ) va tceldama moe azekexa kereled : cugafe aludeve tir vas 80 m-, isen welma tir ontine vas 1134 m- vamoe biravwa.

Tawavopik bak Savsugal, tuke yonu nisu kayestayanu male yona afrikafa sanelia gan yon taneaf totasik zomeyes va krimta ke Roneafrika, va inafa kruldera uculeyed, voxen Victoria uzda bak 1858 gan John Speke englaf vestasik anton zo kosmayar. Ban in wetce "caput Nili" bam vaon torigiyir. Kagera kuksa, klitasa koe Burundia, wetce ageltafa klita ke Nil bost re zo krupter. Digison va jontika ewala ( tela logijafa tir Ukerewe ) divatcewesa moe mon 6000 km², Victoria uzda kuksaxo tir vas mon 238 000 km² ; lavavwa va zolonaf cadimaf arapeniwereem atoer, dem pereaksatafe vols santaneaksatafe cuge kare vertuma ke muvareka. Inaf talgakorapaf krimteem tir dem Speke aludevafu Pargalu. Domegeem tir modivatcenaf gu soporaf ruxeem dem jadion aala vox dere lobaxopo.

 
Uluguru gola

Toleafa uzda moe Afrika tadava kapbure welma, Tanganyika Uzda tir geefa pakava ke taltef kelor ke Rift Valley ise sol Kongoa is Zambia va Tanzania solparsar. Tadleson va tele loglupafe pozlaxantafe lavadivatce moe winta ( 32.000 km² ), Tanganyika uzda tir toleaf kapbure aludeve radimi Baikal uzda : 1470 m- valeve uzdavwa vas 774 m-. Bak 1858 gan Speke is Burton zo reduyur aze mali 1867 gan David Livingstone zo vestayar. Ban in exonerakiewaskiyir da Tanganikya kuksaxo tiyir volrupteso va Nil. Neken, mali Pleistova, ugale latrayap fradayeyer nume ko Lukuga numay vaon jupar da in malgimayar, acum tidu 340 m- inafa vwa ve tuomayar. Bata datafa koefa bira ( abrotc- 650 km- is mant- 50-80 km- ) gan Uvinza kuksa is Moyowosi is Malagarasi toloya kovoa nelkon zo blotar.

Tice Rungwe mefteem isu Livingstone, vageexo ke Rift Valley tir kerelenafo gu Malawi uzda ( savson Nyasa ), voxen lavaploda va Malawia pasur.

Golaf staaveem betara

Krimta is ewaleem betara

 
Zanzibar ewala isu Pemba

Nope intaf nelkon azekaf tazuk, Tanzania va jadion tantazukafa kerdela atoer. Soe tiguafo krimtaxo is ewaleem, gola tcalanafa gu welfapokeuca is noafa ayategiruca, solwiwed.

Krimtaxo kene 800 km- wale Kenya is Mozambika divimpawer. Valenteon tite Usambara mefteem, mante volcugon tir vas 35 km-, aze kale 200 km- isteon, lize nelkaf bost kobirad, loloon tumantawer. Krimta tir waljoanafa gu radimeaca dem uzdaka ik reca ik riska ik ceda ik kioda isen konaka ewala keneon tigid. Jontiko rotiso gondaxo tid xanta ke birabutc malipon grupen gan patecta.

Arte konake decitmetre male krimta, Zanzibar tir nelkon azentafa is ventamafa ewala. Antafe lae tir Mazingini istefo walziaxo, i raporaf is anamkaf fluvor dem ontine vas 216 m-. Ede ronefa krimta tir rontafa is braviskapafa, taltexo ke ewala, irfodanafo gu drakxo, va konak velk isu jadion aludevamafa ceda atoer. Sidopafe dre tir riwe milafe gu tele ke tadavafo krimtaxo. Noon savena, Zanzibar ewala wori wan tir dem vaf witaluruxeem icle koe taltefu acku.

Dere ruldasa va kulafa aala is ektudasa va warzera va luminda, Pemba tir lopinafa ewala, kotron dwakafa ise ke dana talgakorapaf is strumbaf krimteem va volvexapafa kerdela zilir.

Ironokafa zolonafa ewala lente Tanzania krimta, Mafia, loon geeon debalewesa ( lente Rufiji artexo ), tir tela lopinafa ke baroya. Bata drakewala vas 440 km² tir wageyaxokirapafa.

Poon turestan gan debala poke witalu, lidawicka ke tanzaniafa krimta gan rambakeskeem ostik zo levplekur. Bal kotafa tanda ton tizafo vox trelafo xefto muvapa baliewer, dem yone cuge wali 3-aksat is 5-aksat ( iklavamuva ) is 10-aksat is 12-aksat ( viele ramba dur ).

Titexofa meila betara

 
meilaf patectoy ke Tanzania

Krimta talteon tir kimanafa gu arestoyeem tice ontine vas mon 1200 m- kale istefo ticexo. Teniskafa meila frofanafa gu yon Bantu grelt widapokeon tawamidus is vartes batlize tozuwer.

Belca ke bata gola va balemoya alubeaca ke patecta kaatoer. Tir datafa azekexa aludevon ardovanafa koe rav gu ronef kelor ke Rift Valley, ke dana tankomuca konaklize tir waljoanafa gu konaka azekakorafa drovubama is arestoy ( tulon lentetalte Dodoma Kilimatinde tel ok kene taltedomega ke Great Ruaha Mbeya tel ). Moe sid pakavon besanaf gu mudjamit ( moekote vageeon ), antiafe wankafe lae konaklize divsidawed. Neken valenteon, sideem nelkon tir dem burgifa ugota modivatcenafa gu fulteyafa badama.

Tantazukanyaf, ontine ke istefa azekexa wale 1000 is 1200 m- arapeniwer. Kale 700 m- kene istefa tcelda wori tuomawer ise moe ticefa taltefa kadoma (Iringa azekexa is Kilosa briaxo ikz-) va 2400 m- rozomer. Bene bate divatcepe Usambara mefteem zo rokavaniksantur. Bat sol arak ke ronefa kadoma tir solparsanaf gu Pangani vwepaf krant ise ironokaf sekoleem arte lee 30 km- male krimta tir. Geef is geronef kadomeem va meftafa kerdela is yon lodesaf tazuk kaatoer, pilkovon koe Kipengere Range. Bato rodo va Usangu koefo tceldaxo ( liz Great Ruaha kuksa isu Kisigo kovoad nume va Rufiji bost tazukad ) sol Malawi kuksaxo solparsar.

Lidawicka, ke dan ist azekexa laviskuca loloon tugijawer, va kruldera ke mazdaf ruxeem ke aalamkirafa meila is brufendakiraf rijust anton nover. Ixam sutafe, bate ruxafe divatce gan noalafa is megrustana is kalvekansafa tawamidurafa savera fereon zo ligunder. Lenton patectoy vanpir miombo, i rodafa tcastafa toatandeafa aala. Poke Victoria uzda brufendakiraf rijust is gerdmeila toz turowinawed lize, kale yona lodabdafa gola novesa va vonera va kazafa midura, torstaal is « fuzolwerd » goated. Bat ruxeem tir ind ke aultoves dunoleem, nelkon lospanaf koe jontiko lentefo kalnendaxo.

Tculkapeem is vedeyaf gerdeem betara

 
Kilimanjaro mefta

Valentefa pakava ke Tanzania tir felinafa gu Kilimanjaro granaf tculkfey, i an ontinuk ke Afrika. Antiaf fluvor, tice Masai rijustap is Tsavo kenyafo kalnendaxo, noldanaf ontinuk viele saz tir aftackaf vwon ic konake sanoye decitmetre zo rowir. Toloy jelaf ontinuk voke mon 10 km- sonason va kepaita ke Afrika geltron vanmadawed : geroneon Mawenzi ( 5184 m- ) is getalteon Kibo ( okon Uhuru arna, 5895 m- ). Bat ontinuk geltron tir tela lodontinafa vorala ke bugapadom lize ara lopinafa buga tigir. Legranaf, Mawenzi ontinuk va kima ke kotabanolda me zomer voxe va aultovesa noldamuvara konakaksaton kazawar. Divef dzeteem ke tculk va jontika opratraspuxa atoer isen lanbata kene lonendanafa datca titnipid. Valeve 2000 m-, vageef sekoleem gan tawamidurafa is varterafa sanelia zo saver.

Poke Kilimanjaro, ar antiaf fluvor va tantazukafe divatce ke ontinazekexa felir : ledontinafa ( 4630 m- ) Meru bak tel loa tanda va noldiskrama soe digir. Vane taltexo, poke Rift Valley, Ngorongoro tir, tenanteyanaf tculk mali toloya celemda is bam zomes va 5000 m-, re kotgrupaf yoke dataf skarn ( tan loglupaf koe tamava : 250 km² ). Koe ludev dunolafa apta jontikote nuyackon blid. Ostik me grupet ugale is kane lanbat ( tulon troskol ) ko bata suxaca dem 700 m- ontinafa anamefa roremigajana rebavega al rolanid.

Koe bat lentef seg, lanon tel lolistaf koe Tanzania, 14.000 km² ke Serengeti vedeyaf gerd divatcewed, datafo dzavenafo werdxo, ciaenafo gu brufenda is tciastafa amna, gelbe ta konak decitoy sulem, i ta krapol ik kustrol ik beicekol ik putcol ik uzekol ik fuzol, grupes da tid bravakiraf kev tcabanesik is tadusik.

 
Voa ke Tanzania
KageraPanganiRuahaRufijiRuvumaWami
 
Mefta is bria koe Tanzania
GelaiKilimanjaroKipengereMahaleMeruNgorongoroNgoziNguruOl Doinyo LengaiPareRubehoRungweUdzungwaUkaguruUluguruUsambara