Liwot va Bruxelles (Civitatis orbis terrarum)

Liwot va Bruxelles ~ Civitatis orbis terrarum liwotak, 1572


Bruxelles tir widava ke Belga. Liwot vey zovdomaks gan Lodovico Guicciardini bak 1567.

Bat liwot va anamkarsafe anambe is dere konaka mantarsafa vawila nedir. Bat grabom ke Braun is Hogenberg va jontik piskusik kali XVII-eafa decemda soe turestayar. Ostik konaka tawovopafa pinta nutid male tanuskaf nubasuteks sutelayan moni 1550 gan Jacob van Deventer.

Trakut da yolt ke bat wid tir vey Broeksele, i vey wida kolnayana voke klape ke Senne kuksa. To bak VIII-eafa decemda taneatomon zo miwayar. Remi toloya direfa decemda, inafa dolekafa dreema loloon tuzolonawed vieli va telyona ke Gent tukevlad, i ke Gent tigis talte 60 km-. Bak 1312, Brabant dacik va irubasikeem ke Bruxelles efayar. Bak 1357, lomantafe anambe zo kolnayar, belcon kodoplekuse va konak tawamidun nyosalot is widavafa rea. Bate anambe kali rekola ke Belgafa Artowara ( 1830-1831 ) riwe guspaweter. Bak 1383, Brabant dacik va aboyikeem mal Leuven ko Bruxelles arbureyer. Inafa sanelia gu mon 50 000 irubasik banugale zo uldiner.

Bak 1420, ravalduga ke dreemeem kan Efaya ke Lerdoy Cos zo vertotar, ise Brabant dacik va intafa berma ( 17-e otuk moe bat zovdom ) poke debak ke witafa Gazafa Viga volmiv kolnayar. Ara zolonafa cugexa batlize zo dalinged, tulon Dotaxe ( 51-e otuk ) keve Vigapa, isteon. Va mugxo is etoleem kene domega ke Senne kuksa dere rodizvet, batcoba vrutasa va skapafa gijarotiuca ke Bruxelles bal XVI-eafa decemda.

Bruxelles
Bruxella, urbs aulicorum frequentia, fontium copia, magnificentia principalis aulae... nobilissima (LA)

Bruxelles
 Widava Bruxelles, Belga
 Liwotak Civitatis orbis terrarum
 Piskusik Georg Braun is Frans Hogenberg
 Evla 1572
 Liwot Karba I-e, otuk 14-e
 Lum 330 × 470 mm-
 Liwotopik Lodovico Guicciardini, 1567


  Tuveli icde Lingeropa