Liwot va Budapest (Civitatis orbis terrarum)

Liwot va Budapest ~ Civitatis orbis terrarum liwotak, 1617


Budapest tir kelu ke Magyara. Liwot vey zovdomaks gan Georg Hoefnagel.

Izva ke Budapest tir tela ke toloya widava, i Buda is Pest, zabduyuna kenvoke Duna ( Danubius ) bost. Buda kene titronefa domega gan romik yolton gu Aquincum bak II-eafa decemda zo exoneyer aze gan Hun saneik bak 376 zo vangiyir. Xanta ke Pest wan tir tapedafa : trakut da inaf yolt tir vey pestj Slava trogarn sugdalakiraf gu teyxo, batcoba battode co bazesa va savsavafo pemaxo ke Slava sane kene bata domega ke bost. Magyarik kaiki intafa olgalicura bak X-eafa decemda va toloy yolt di videyed.

Taneafa uzera va kristeva tid ke XI-eafa decemda. Bak 1241 Pest gan Mongol saneik zo anamvilayar aze wetce mivvexafa gazafa widava gan Bela IV zo dimvegeduyur. Remi konaka direfa decemda, nekev izgara ke Buda digisa va granfa ralma is gazafa berma, Pest triguyur.

Vegedura va ralma bak 1247 gazon gu Bela IV zo tozuyur aze ogluk ke divlizera ke Buda rea tadleyer aze bak 1361 vanpir kelu ke Magyara. Berma gan Sigismund von Luxemburg az Hunyadi Mátyás ( Matthias Corvinus ) wali 1458 is 1490 zo tugijayar. Moe bat zovdom gu Arx et Palatium Regium ( B eltay ) zo yoltar. Bak 1526 turkik va Pest guineyed numen Buda vanpiyir sokexo ke lizukaf bowesik wali 1541 is 1686. Remi turkafa felira, titaytcura ke Pest tiyir riwe kotafa numen rawaks anton ware tigiyid viele tolgenisik bak 1686-1687 div Magyara di zo aloyayad. Inafa gogolkirafa tirka gamdon ice konaka kazafa vawapa noveyer da widava soe di kamadaweyer. Bak 1723, tiyir sokexo ke magyaraf oluikeem is flibapikeem.

Széchenyi za wale toloya widava, i grabom ke William Tierney Clark englaf dritik, bak anton 1842 zo vegeduyur : tela awisa moe bat gretcaks tir tulacka ke ezasa za.

Bat wiks va toloy wid sareon gu turkafa felira nedir. Loa uja dum Templum olim Divae Virginis nunc Meskita ( moni 1500 ) batlize pebudon gu C, gu mazjida banugale al zo artazukayad. Isen, wetce tupizara va bati tegi ko gesta ke kristevaf saneg ke Civitates orbis terrarum, toloy koredik koe taneafa azenta tid bluctekiraf cavon gu turkik.

Koe pimtara va Budapest, Braun va mek sisk frayer : « Bat wid kotugale al tir mard ke gazafa sona ke Magyara... Inafa ilamkafa berma, i oklaca ke bat cos, tir riwe tanafa koe Europa, pilkovon intaf rasek kotafion is karamoavon jowikas... Inafa nelkafa uja poron gu gadikya ke Lorik gan Geza gazik isu Ladislas zo kolnayar. Listafa meftava lente berma ticeon tigir lize turkik va folkay re al renzad ise va virutsa al inked. Gelkeon bata meftava tiyir yoltkirafa gu Sankt Gerhardtsberg dem uja emudesa va befoltik bak tulon keftakolugal.. Re islamevafa aklaca anton tigid. Kene bana domega ke Duna, lente Buda, Buda mivvexaf wid vokewer, idjon ice bodafa azeka dem katcalafa matela isu baspexo. Dun arubat da bat toloy wid is anamef patectoy koe nubeem ke turkaf olgalicusik tid lubeyes. »

Budapest
Buda citerioris Hungariae caput Regni
avita sedes, vulgo Ofen... (LA)


Budapest
 Widava Budapest, Magyara
 Liwotak Civitatis orbis terrarum
 Piskusik Georg Braun is Frans Hogenberg
 Evla 1617
 Liwot Karba VI-e, otuk 30-e
 Lum 318 × 418 mm-
 Liwotopik Georg Hoefnagel


  Tuveli icde Lingeropa