Tamavafa gadakiewega koe Sokasanerotifa Kongoa

Bat teliz va kot debak bendeyen dene Tamavafa Gadakiewega ke UNESCO koe Sokasanerotifa Kongoa otular.

Bak 2018, aluboy debak ke Sokasanerotifa Kongoa tid ke winugafa vexala ke Tamavafa Gadakiewega : 3 arayaf is 1 tuwavaf is 1 aotcaf. Voxe kotote bevulad iyelaf.

Winugafa vexala betara

     Bat debak bevular iyelaf

  Kahuzi-Biega vedeyaf gerd Welmot : 6 000 km²
Arayaf debak bendeyen bak 1980 Ludeem : (x)   UNESCO otuk : 137
Debala : Maniema Winka, Sud-Kivu Winka Maneka :   2° 30' G-, 28° 45" R-

Kahuzi-Biega vedeyaf gerd tir kum datafa taneakafa aala valeve Kahuzi is Biega toloy volrunkaf tculk. Datcon ice ontine vas 2100 ik 2400 m-, tir dem aultoves is arapeninaf fled. Tana ironokafa lospa ke yiwxol ke ronefa azeka ( Graueri ) vox anton dem mon 250 olkik koeon irubar. [1]

  Salonga vedeyaf gerd Welmot : 36 000 km²
Arayaf debak bendeyen bak 1984 Ludeem : (vii)  (ix)   UNESCO otuk : 280
Debala : Maniema Winka, Sud-Kivu Winka Maneka :   2° G-, 21° R-

Salonga vedeyaf gerd tir telo logijafo muvaalafo nendaxo koe Afrika. Tigis idjon ice istefo kuksaxo ke Kongo bost, vedey tir bumapaf is anton rovansan moo voa. Tir irubaxo ke konaka dratcena lizukafa katca, dum klodaf zegol is kongoaf gelang is aalaf fuzol is afrikaf negovuk ( okon rolafa negova ). [2]

  Virunga vedeyaf gerd Welmot : 8 000 km²
Arayaf debak bendeyen bak 1979 Ludeem : (vii)  (viii)  (x)   UNESCO otuk : 63
Debala : Nord-Kivu Winka, Orientale Winka Maneka :   0° 55' 01" L-, 29° 10' 01" R-

Virunga vedeyaf gerd moe 7900 km² va burkafa irubaxofa gedruca dem titeon weda is rijust is ticeon kotabafo noldaxo ke Rwenzori vwon ice ontine vas 5000 m- divnedir, is dem yazidafa azeka is meila moe datca ke tculk. Mon 20 000 troskol va inyona kuksa ginobad, meftavaf yiwol gelbed, isen zveri malu Sibiria koeon fentugalud. [3]

  Zuxol fledxo Welmot : 13 726 km²
Tuwavaf debak bendeyen bak 1996 Ludeem : (x)   UNESCO otuk : 718
Debala : Orientale Winka Maneka :   2° 00' L-, 28° 30" R-

Zuxol fledxo tir moe mon alubeaca ke Iturri aalxo valentrone patecta. Kuksaxo ke Kongo bost, dem fledxo is aalxo, tir tano logijafo lostaxo ke Afrika. Fledxo va dratcena jidolafa is zverifa katca bravar, is va dere 5000 zuxol ke 30 000 goviton blis. Tuwavaxo dere tir dem burkaf wirayaf debak, don narda reme Iturri isu Epulu. Alizmonafa sanelia ke Mbuti Pigme sane is Efe tcabanese sane irubad. [4]

  Garamba vedeyaf gerd Welmot : 5 000 km²
Aotcaf debak bendeyen bak 1980 Ludeem : (vii)  (x)   UNESCO otuk : 136
Debala : Orientale Winka Maneka :   4° 00' L-, 29° 15" R-

Garamba vedeyaf gerd tir dem datafa meila isu werda isu aala is konaklize voaala kene kuksa is wedatcelda. Tir irubaxo ke balemoya logijafa moukdunolinda : fuzol is kustrol is troskol is moekote batakaf beicekol. Ban tir volkioxaf nek gijaf loon dam ebeltaf beicekol ; anton 30 olkik lapted. [5]

Vuestexa betara


 
Tamavafa gadakiewega koe Afrika
AngolaAvafrikaBeninaBissauguineaBotswanaBurkinaBurundiaErtraGabonaGambiaGanaGeeafrikaGeesudanaGuineaItyopiaJazairaJibutiaKaboverdeaKamerunaKenyaKomoriaKongoaSokasanerotifa KongoaKoteivoiraLesotoaLiberiaLibiaMadagasikaraMagribaMalawiaMaliaMauritiaMisraMozambikaMuritaniaNamibiaNigeraNigeriaRwandaSaotomeprincipeaSenegalaSeycellaSierraleonaSomaliaSudanaSwatiniaTaltefa SaxaraTanzaniaTcadaTogoaTunusaUgandaWitaluguineaZambiaZimbabwea