Tamavafa gadakiewega koe Zimbabwea

Bat teliz va kot debak bendeyen dene Tamavafa Gadakiewega ke UNESCO koe Zimbabwea otular.

Bak 2018, aluboy debak ke Zimbabwea tid ke winugafa vexala ke Tamavafa Gadakiewega : 3 arayaf is 2 tuwavaf.

Winugafa vexala betara

     Bat debak bevular iyelaf

  Matobo meftaxo Welmot : 2050 km²
Arayaf debak bendeyen bak 2003 Ludeem : (iii)  (v)  (vi)   UNESCO otuk : 306
Debala : Matabeleland South Winka Maneka :   20° 30' G-, 28° 30" R-

Matobo meftaxo va katcalaf raporaf tazuk vamoe wankaf fraguk besas va lok ke Zimbawea jontikote atoer. Pistafa dzetapa va muta jontikote firvid isen tid do ayafa tigira mali toza lekeraporugal kali toza ke izvugal, is banvielu vulavulon. Sina va dotay dem burkaf raporaf lingeks bravad. Matobo meftaxo va zolonafo xo mu lizukafa doda wan facesa va tumtaxo is aro tumtafo xo gluyon gu yona prostewafa ik seltafa ik skapafa tegira wan tir. [1]

  Zimbabwe Welmot : 7.22 km²
Arayaf debak bendeyen bak 1986 Ludeem : (i)  (iii)  (vi)   UNESCO otuk : 364
Debala : Masvingo Winka Maneka :   20° 16' 59" G-, 30° 55' 59" R-

Rawaks ke Zimbabwe ( co tiyise kelu ke gazikya ke Saba sedme guazafa vunda ) tid tanaf vrutaks va seltay ke Bantu Shona sane wali XI-eafa ik XV-eafa decemda. Widava welmon ice mon 80 decemiray tiyir sposafo zolonafo kazaxo mali Mialukugal. [2]

  Khami Welmot : km²
Arayaf debak bendeyen bak 1986 Ludeem : (iii)  (iv)   UNESCO otuk : 365
Debala : Matabeleland Winka Maneka :   20° 09' 29" G-, 28° 22' 37" R-

Khami voneyeni radimi jovlera va Zimbabwe kelu isti XVI-eafa decemda, tir dem rawopaf dulapap. Kosmayana muka xantafa gu Europa is Sinia nedid da Khami tiyir jontikedje idjafo kazaxopo. [3]

  Mana Pools Welmot : 6766 km²
Tuwavaf debak bendeyen bak 1984 Ludeem : (vii)  (ix)  (x)   UNESCO otuk : 302
Debala : Matabeleland North Winka Maneka :   15° 49' 08" G-, 29° 24' 29" R-

Kene Zambezi bost arestoyap tigid, vamoe voa is kentafa azeka lize katcalafa siuda dem govitol ( tulon fuzol is ayadol is kraimol is cuskol ) elupkon blir. Jontika Nil negova koe bata vema zo rotrasid. [4]

  Victoria Stoya Welmot : 68.60 km²
Tuwavaf debak bendeyen bak 1989 Ludeem : (vii)  (viii)   UNESCO otuk : 509
Debala : Matabeleland North Winka Maneka :   17° 55' 30" G-, 25° 51' 18" R-

Victoria stoya ( Mosi-oa-Tunya ) tir tana zultafa ke tamava. Zambezi bost, banlize mantaf gu loon 2 km-, va enk dem burgif ecor lorapon konipir nume va brinda rowina male loon 20 km- nekir. [5]

Vuestexa betara


 
Tamavafa gadakiewega koe Afrika
AngolaAvafrikaBeninaBissauguineaBotswanaBurkinaBurundiaErtraGabonaGambiaGanaGeeafrikaGeesudanaGuineaItyopiaJazairaJibutiaKaboverdeaKamerunaKenyaKomoriaKongoaSokasanerotifa KongoaKoteivoiraLesotoaLiberiaLibiaMadagasikaraMagribaMalawiaMaliaMauritiaMisraMozambikaMuritaniaNamibiaNigeraNigeriaRwandaSaotomeprincipeaSenegalaSeycellaSierraleonaSomaliaSudanaSwatiniaTaltefa SaxaraTanzaniaTcadaTogoaTunusaUgandaWitaluguineaZambiaZimbabwea